Pangad kruvivad teenustasusid

Swedbankil kahanes intressitulu aastaga 4,3%, millele avaldasid peamiselt mõju madalad hoiuste intressimäärad. Swedbankil tõusid Eestis teenustasud aastases võrdluses 8,3%.

Nordea neto intressitulu kukkus aastaga 5,4%, samal ajal tõusis aga tulu teenustasudelt 7,5%.

SEB panga Balti teenustasud tõusid 7%. “Teenustasu tulude tõus võrreldes möödunud aasta esimese kvartaliga on tingitud peamiselt tulude ümberklassifitseerimisest ja ühekordsest teenustasu tulust. Langevate intresside tingimustes võib tulla päevakorda teenustasude ülevaatamine – varem kompenseeriti neid osaliselt intresside arvel,” kinnitas SEB panga kommunikatsioonijuht Evelin Allas panga teenustasude tõstmist.

“Teenustasutuludest annavad jätkuvalt suurima panuse väärtpaberivahenduse tulud, kasvutrendi näitavad kaartide ja arvelduste tulud. Jaeklientidele on arveldused LHV Pangas endiselt tasuta, aktiivse kasutamise korral puudub ka pangakaarditasu. Teenustasusid me tõstnud ei ole, pigem oleme isegi langetanud, ja lähitulevikus ei ole plaanis seda suunda muuta. Teenustasutulude kasv oli ennekõike klientide aktiivsema väärtpaberiturgudel kauplemise ning kaardimaksete ja arvelduste mahu kasvu tulemus,” märkis Kitter.

DNB Panga finantsjuhi Meelis Paakspuu sõnul tegid nemad hinnakirjas viimase muudatuse seoses ümardamisega kroonidest ­eurodeks. “Viimane muudatus puudutas teenustasude ümardamist, kuna kasutasime seni kroonidest otse eurodesse konverteeritud mitme koma­kohaga numbreid. Näiteks tõusis pangakontoris tehtava SEPA makse hind 1,28 eurolt 1,30 eurole,” seletas Paakspuu.

Kallinevad üksikud teenused

Teenuste puhul ei ole DNB Pangal Paakspuu sõnul praegu plaanis hindu tõsta, küll on aga juunisse kavandatud liisingteenusele kehtivate teenustasude korrigeerimine. “Eelkõige tõusevad ühekordsete dokumentide ning volikirjadega seotud tasud, sest nende teenuste osutamisega kaasneb meile lisatöö ja -kulu. Tegemist on ka liisinguvõtja poolt vaadatuna pigem üksikteenustega ja enamasti klient neid teenuseid ei vaja,” seletas Paakspuu.

Valio Eesti juhi Maido Solovjovi sõnul on suurettevõtetel pankadega üldjuhul teenuste ja hindade erikokkulepped ning neid ei ole pangal kergekäeliselt tõsta võimalik.

Solovjovi sõnul mõjutab hinnatõus ilmselt rohkem väikeettevõtjaid ja eraisikuid, kellele pank seab pigem ühepoolselt tingimusi. “Tuleb tõdeda, et Eesti pankade kasumlikkuse näitajad on juba ühed paremad ­Euroopas, kuid kui minnakse liiga ahneks, siis annab see pangandusmaastikul alati võimaluse uutele sisenejatele. Eks kliendid saavad kodupanka vahetades sellest ka märku anda,” lausus Solovjov.

Samas nentis Solovjov, et suurem osa eratarbijatest on kodulaenudega juba seotud konkreetse pangaga ka igapäevaarvelduste kaudu ja neil on selles suhtes valikuvõimalusi vähe.